Jälle...

Märkige nüüd kalendrisse ära need kuupäevad, kui ma kirjutan ja otsige sealt mingi seos. Seost pole, aga kindel on see, et ma ei saa kunagi selliseks blogijaks, kes iga päev või, khkhmmm, kas või iga NÄDAL sissekande teeks. Hea, kui ma kuus korra kirjutan, aga ilmselgelt on sedagi liialt palju palutud.
Ma saan aru, et inimesed loeks mu blogi küll, kui ma natuke aktiivsem oleks, aga kuna ma pole, siis mul on kahtlane tunne, et ma kirjutan praegu iseendale. (?)
Igal juhul, täna on reede ja ma istun üksipäini kodus. Raido läks meie uue bemmiga maale (jah, meil on nüüd 2005-nda aasta must BMW 318 - kadestage!) ja mina ootan, kuna Jörg ja Hendrik tulevad. Juss peaks ka ühe sõbraga nö ööseks siia tulema, aga ta juba ütles ära, et nad magama nagunii ei lähe. Mis sest, et homme hommikul kell 8 stardime Torma poole, sest Jussil hakkab turniir ja õhtul on vaja vanaema-vanaisa 40-ndale pulma-aastapäevale minna. Aga tundub, et minu venda see väga ei heiduta - pidu vajab ju pidamist, joogid joomist, reede tähistamist ja noorus elamist. (Targalt ütlesin.)
Aaa, mul on uus läpakas ka juba paar nädalat ja sellega on jumala hea trükkida, mis sest, et mul päris pikad geelküüned on. Ma ei tea, miks, aga see vajas mainimist.
Järgmisel nädalal on ju emadepäev, aga kuna minu ema on Amsterdamis, siis pean reedel Anette klassi emade klassiõhtule minema. Suht norms küll seal emade keskel õde olla, aga pole hullu, eks ma natuke olen talle emaks ka olnud. Ja no pühapäevaks vast tuleb pärisema tagasi ka, eks siis saab tähistada. Raido, vaesekese, ema on Ameerikas ja tema ilmselt küll emadepäevaks tagasi ei tule. Aga ta lubas meile sealt riideid tuua. Loodame, et ikka mingit Pradat ja Dolce&Gabbanat jne.
Suht norms on muidu see ka, et keegi mind enam kusagile ei kutsu ja külla ei taha tulla jne. Ma ei tea, kas asi on selles, et ma ei joo eriti või kardetakse Raidot või ma ei tea... Igal juhul suht kurb on vaadata, kui tsikid on jälle midagi koos ette võtnud, aga mulle pole sellest mainitudki.
Ma ei taha koolist rääkida ja ma ei räägi ka. Ei, mul on kõik hästi seal, aga kopp on juba ees lihtsalt. Ma ei viitsi ja ei jõua ja ei taha enam. Õnneks tuleb kohe-kohe lõpp ja nüüd ma ikkagi rääkisin koolist.
Kuna ma ei oska enam millesti kirjutada, siis ma vist ei saa rohkem kirjutada.

Triin