Ma olen täna niiiiiii hea laps olnud. Autokooli jätsin minemata, kuna päris palju asju oli vaja ära teha, aga see-eest jõudsin Kikit saksas aidata, tegin soome keele hindelise töölehe ära, otsisin saksa sõnad välja, tegin inglise keele kirja valmis, käisin poes ja tegin Jussile üht tema lemmiksöökidest. Ja jaksu on veel. Saime Jessiga ajaloo tööd ka viied. Suht kõvv. Või nohh, loomulik.
Tegin nii hea söögi, et endalgi raske uskuda.
Elsal varastati kott ära. Suht haige, mis toimub? Põmts terve mu elu on mul kotis, nii et kui see ära varastataks, siis peaksin vist küll enesetapu tegema. (Tegelt ei teeks.)
Sain täna aru, kui palju ma Üllet igatsen. Forsa õpetajad on kõik väga head ja toredad, aga sellist inimest nagu Ülle ei ole võimalik kuskilt mujalt leida. Niinii ootan, et meil mõlemal oleks jälle aega ja et ma saaksin suvel tal külas käia ja ta saaks ise mulle külla tulla ja siis me räägiksime ja käiksime saunas ja jooksime kohvi... Ja kõik oleks nii hea ja rahulik.
Söök on ikka veel haigelt hea.
Tuju rikuti mul ka täna ära... No ma olen ise võib-olla süüdi, aga need, kes mind tunnevad, teavad, et ma olen selline iroonitseja ja otsekohene. Ja ma ei hakka ennast ju kellegi pärast muutma. Aga täna vist ütlesin natuke valesti miskit. Olen paha jah...
Mamps pani tarka jälle. Helistas MINU telefoni peale, Juss võttis vastu, ja küsis Jussilt: "Oled trennist tagasi?" Aga ega Juss ole suu peale kukkunud ja vastas: "Ei, põrgatan palli praegu siin."
Suht blondid momendid sel ema Tiinal aeg-ajalt... Sellistel hetkedel mõtlen alati, et hea ikka, et ma isasse olen.
Taldrik sai ka tühjaks. Kiidan kokka.
Triin
No comments:
Post a Comment